Enn Kasak "Vaba pattulangemise seadus"

Mõtted-tsitaadid-teksti leiad siit:
Vajuta mind.

Sidusliikmed

''Tõest ja õigusest'' (II)

lk 153

• ja äkki näis isand Mäebergile, et

• ja nõnda ei kestnud üle poole tunni, kui juba

• ja oli pealegi veel küsinud, et kas

• ta oli isegi sinnamaale läinud, et

• ja see sündis alles siis, kui

• sest niipea kui ta oli seda teinud, kiskus

• nõnda viirastus isand Mäebergile, kui

• ja kui ta tegi uue ja paratamatu otsuse

• ja majahärra oli siis ettevaatamatult arvanud, et

Artiklist ''Tark juut ja edev aadlimees'', A. Kivirähk

http://www.epl.ee/artikkel/468011

• kirjutasin millalgi, et

• aga huvitav on, et

• ikka tundub olevat ideaaliks

• ja isegi need, kes

• nagu ma juba ütlesin, oleks

• ma ei soovi loomulikult seda, et

• on ilmselge, et

• tegelikult polnudki see ainult kavalus, vaid

• nii et tegelikult ei ootagi ma

• mingis mõttes on isegi kurb, et

• mul on alati veidi kahju, kui

• siis jõuame muidugi

• nuputas selle üle, kas

• me ei või iial ette teada, kas

• ehk kui tulla tagasi, siis

• kui need on vältimatud selleks, et

• aga ma kardan, et
  

Artikli kokkuvõte

Poliitikutel oleks praegu suurepärane võimalus end näidata kui inimesi, kes oskavad rasketel aegadel lugu pidada õigetest väärtushinnangutest, kuid nad ei tee seda ja hindavad jätkuvalt luksust ja glamuuri. Peamine tundub olevat näidata kõigile teistele, kui kõrgele on ühiskonnaredelil jõutud. On arusaadav, et ametikohustuste tõttu ei riietu kõrged ametnikud töötunkedesse ja rahalised vahendid on samuti kõigil erinevad, peaministril näiteks suuremad kui teistel, aga veidi populismi kuluks siiski ära. Kui mitte populismi ja kavalust, siis vähemalt enesealalhoiuinstinkti ärkamist, sest praegu käitutakse edeva aadliku kombel, kes imestab, miks ta rahvale meelepärane pole. Luksuslikus eluviisis pole midagi halba, kuid see peab olema välja teenitud ja mitte teiste arvelt elamisega loodud.

OUDEKKI LOONE: paragrahv 58 tagasitulek

EPL 20. veebruar 2009

Autor: Oudekki Loone, poliitikateaduste doktorant Tallinna ja Bologna ülikoolis

Võõrsõnad tekstis (Võõrsõnade leksikoni alusel):

1. absoluutne – tingimatu, piiramatu, sõltumatu igasugusest suhtest; täiuslik, täielik

2. agitatsioon – kihutustöö; eesmärgikindel veenmine kõigi võimalike võtetega

3. analoogia – sarnasus; üldiselt erinevate esemete, nähtuste või mõistete teatavate tunnuste sarnasus või samalaadsus

4. analüüs – algosadeks või -tunnusteks lahutav uurimine, eritlus

5. argument – loogiline põhjend, millele tugineb mingi otsustuse tõestus; tõestuse eeldus

6. aspekt – vaatekoht, seisukoht, millelt käsitletakse esemeid, nähtusi, mõisteid; nähtuse üks külg

7. autor – isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm teose

8. autoritaarsus – võimutäius; autoriteedikultus

9. bande- kamp; jõuk; salk (neg tähendus)

10. blogi – ajaveeb; veebipäeviku formaadis koduleht

11. demokraatia – rahva võim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused

12. definitsioon – määratlus; mõiste oluliste tunnuste lühiesitus

13. doktorant – doktorantuuris õppija

14. eksistents – olemasolu, olemine

15. fašism – juhikultust, militarismi ja rassismi propageeriv poliitiline vool; äärmuslik diktatuurivorm Itaalias

16. fraktsioon – ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis; erimeelne rühmitus parteis

17. föderalist – föderalismi pooldaja (föderalism – riikide ühinemise või ühendamise põhimõte, mille kohaselt moodustatakse liitriike)

18. füürer – natsionaalsotsialistliku partei juht fašistlikul Saksamaal

19. iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tõeliselt mõeldakse, ning sõna kasut vastupidises tähenduses

20. kommentaar – selgitav märkus mõne teksti või raamatu juurde; arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vm kohta

21. konfiskeerima - sundvõõrandama

22. koodeks – seaduste kogu; õigusnormide süstematiseeritud kogu, millega reguleeritakse üheliigilisi ühiskondlikke suhteid

23. kriminaalne – kuritegevusega seotud; kuritegelik

24. liider – juht, eriti poliitilise erakonna või mingi muu organisatsiooni juht; võistlustel esikohal olija

25. lojaalsus – riigitruudus; ustavus, usaldatavus

26. loogika - mõtlemiskunst

27. mass – 1) vormitu aine; 2) suur hulk, kamp, salk, suur rahvahulk; 3) keha moodustava aine hulk

28. materjal – aines, mis on vajalik millegi valmistamiseks, ehitamiseks, tootmiseks vm tegevuseks; millegi aluseks või tõestuseks olevad andmed vm allikad

29. paragrahv – nummerdatud lõik vm jaotis tekstis, eriti seadustes ja määrustes

30. parlament – riigi või omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu, koosneb ühest või kahest kojast

31. partei – erakond; poliitiline organisatsioon, mis ühendab ühetaolise maailmavaate ja lähedaste huvidega inimesi

32. poliitika – riigijuhtimiskunst; ük ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, mille eesmärgiks on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine

33. politoloog - poliitikateadlane

34. praktika – erialane tegevus; tegelik kasutus: vilumus; kogemused; tegelikkus

35. preambul(a) – rahvusvahelise lepingu vm dokumendi sissejuhatus, sissejuhatav osa

36. propaganda – ideede/õpetuste/vaadete levitamine; sihikindel selgitustöö mingi veendumuse, maailmavaate, harrastuse, kaubaartikli jne jaoks suurema poolehoidjate hulga võitmiseks

37. publitseerima – välja andma; trükis avaldama; üllitama

38. rituaal – usu- või kombetalituse kindlakskujunenud kord, ka kombetalitus ise (riitus)

39. rutiin – üksluine korduvus, juurdunud harjumus

40. situatsioon – olukord, seisund, seisukord

41. stabiilsus – püsivus, muutumatus

42. teooria – teadusliku teadmise kõrgeim vorm, kogemuste ning praktika loogiline üldistus; mingi teadusharu juhtivate ideede süsteem; mõtlemistulemuste enam-vähem terviklik loogiline süsteem, mis inimese mõttetegevusena vastandub praktikale kui materiaalsele tegevusele

43. territoriaalne - maa-alane

44. traktaat – uurimus, üksikküsimuse teaduslik käsitlus; rahvusvaheline leping

45. tüüp – algkuju, põhivorm; mingite ühiste tunnuste või omaduste järgi eristatav rühm; eeskuju, endasarnaseid esindav näidis; üldistatud kuju kirjanduses ja kunstis

46. vorm – kuju; välimus; avaldumislaad, -moodus, -viis

68/732, st võõrsõnade protsentuaalne kogus 9,3%

Võõrsõnad tunnuste järgi:

Sõna alguses nõrk sulghäälik	Eesti keeles tavatud häälikühendid	Võõrtähed (c, w, x, y, f, z, ž, š)	Rõhk kaugemal esisilbist	Pikk vokaal/diftong sõna lõpus	O kaugemal kui esisilp
bande	eksistents	definitsioon	absoluutne	agitatsioon	agitatsioon
blogi		fašism	analüütiline	analüüs	analoogia
demokraatia		fraktsioon	aspekt	definitsioon	autor
definitsioon		föderalist	autoritaarsus	fraktsioon	definitsioon
doktorant		füürer	definitsioon	iroonia	doktorant
		konfiskeerima	demokraatia	kommentaar	fraktsioon
			fašism	politoloog	iroonia
			fraktsioon	rituaal	politoloog
			iroonia	rutiin
			konfiskeerima	situatsioon
			kriminaalne	traktaat
			lojaalsus
			partei
			poliitika
			politoloog
			preambul(a)
			publitseerima
			rituaal
			rutiin
			situatsioon
			stabiilsus
			teooria
			territoriaalne
			traktaat

(argument, koodeks, loogika, mass, materjal, paragrahv, parlament, praktika, propaganda, tüüp, vorm)

Tuglas

''Nägin lillesid ta käes, nägin sandaale ta jalas, nägin õisi, mis ta tallas, nägin juuksekiharaid ta kõrva kohal, kuid teda ennast tervena ei suutnud ma näha.''
''Maailma lõpus''

Peamine põhjus just selle marginaali valimiseks oli seos tänapäeva ja üldse kogu inimajalooga. Kaaslasi tervikuna näha on raske, sest inimesed on üldiselt ebaobjektiivsed ja kallutatud, olukordi ega ka inimesi ei hinnata adekvaatselt ja nähakse vaid seda, mis momendil rohkem meelepärane tundub olevat.

Noor meremees Kaspar nägi samuti noort tüdrukut, olgugi, et hiiglast, kuid tema jaoks oli ta lihtsalt lummav. Tema jaoks oli kõik hea ja muutus aina paremaks, nähes, et hiidneitsi vastab tema tunnetele. Nende lugu oli nagu muinasjutt, kuni inimene märkas, et vahest polegi kõik nii ilus. Ja seda vaid seetõttu, et hakkas väsima. Talle ilmnesid ka tüdruku halvemad küljed, eriti fakt, et too ei lase ilmselt enne mehest lahti, kuni ta surnuks on piinanud. Loo lõpule lähenedes hakkas mees viimaks nägema, millises ohus ta on, tema pilk avardus ja meresõitjana oli temas piisavalt julgust, pealehakkamist ning ka ellujäämistahet, et end päästa ja oma rada edasi käia.

Igaühel pole julgust näha seda, mis tegelikult ta ees seisab. Kaspar suutis probleemiga tegeleda, iseasi, kui hästi kogu selle juhuse tagajärjed talle mõjusid. Enne, kui oma elu kogu täiega kellegi teise kätesse usaldada, tuleks põhjalikult mõelda.

Vähk

Egge Kulbok ''Kultuur - vähkkasvaja rahanduspoliitika kannikal''

Dialoogivõimetus meie ühiskonnas on selgesti näha, kui vaadata, kelle arvamus kaalukausil rasem on. Kui räägib kultuuriinimene - leelotab veidrik, kui räägib Ligi - kõlab selge mõistuse hääl. Osa poliitikuid suhtuvad kultuuripoliitikasse ja kultuuriinimestesse patroniseerivalt ning seetõttu ehk polegi võimalik dialoog üldisematel kultuuriteemadel. Vananenud hoiak ja arvamus, et kultuur on midagi kerglast, millega õige ja tõsine inimene tegeleb vaid meelelahutuslikus korras, on näide, et eestlased kultuurrahvana on noor ja meie kultuurikiht on õhuke.

Meie kultuuripoliitika põhikogemus on totalitaarne, patriarhlik ja korporatiivne. Seejuures on kultuuripoliitika ennast iseseisva kultuuriharuna suutnud kehtestada vaid lühiajaliselt, nii ongi kultuurile ülalt juhiseid jagatud valitseva ideoloogia huvides. Kuivõrd kultuurile on ülimuslikus toonis suuniseid jagatud aastakümneid, siis on mõistetav, et poliitikud patroniseerivalt suhtuvad, soovitavad kultuuriinimestel jääda oma liistude juurde ja valivad, millist kultuuritegevust riik toetuse väriliseks peab.

Viimaste aastate valitsused pole õieti mingit sisendit andnud kultuuripoliitika instrumentidena rajatud võrgustik-organistatsioonidesse. Organisatsioonid töötavad edasi vanast inertsist, kandes endas nii Pätsi aja rahvuslikku identiteeti toestavat sisendit kui ka nõukogudeaegset hierarhilist, konservatiivsele ja kitsale kultuurikäsitlusele vastavat mentaliteeti ja hoiakuid nii kultuurist kui kultuuritegijaist kõnelemisel, aga ka kultuuri juhtimisel. Sellise kultuurielu korrraldamise juures ei jää kultuurloojatel üle muud, kui pressida end ree peale jäämise nimel kultuuriministeeriumi iga-aastasele eelarvele. Ainult see kujutab endast võimukandjate ametlikku heakskiitu.

Ideoloogiale allutatud kultuur on halb, kuid pole ka hea, kui riigil läbimõeldud kultuuripoliitika sootuks puudub. Eesti riik rahvusriigina ja kultuur on seotud, teine annab esimesele mõtte. Kui see side katkeb mingil põhjusel, siis võib juhtuda, et poliitikud ei mäleta enam, miks seda kultuuri täpselt vaja oligi. Vältida tuleb olukorda, kus selle sideme abil riik kultuuri kohitsema hakkab ja korraldab nii, et kultuur tähendab ainult uhkeid kontserdihooneid, teatreid, muuseume , aga vähe on värsket ja harjumatut mõtet, mis provotseeriks ja ironiseeriks, puhastaks ja vihastaks, jne. Ressursinappustes riigil pole võimalik raha kulutada ja tulemuseks on kiduravõitu ning kahvatu värvipalett.

Marje Metsur ''kas nüüd on käes aeg, mil köögitüdrukud otsustavad, kuidas riiki juhtida...'' - ehk pole õige lasta otsustada rahval, kui selleks on inimesed, kes saavad otsustamise eest raha, kui meil on täitevvõim. Otsustamine veeretatakse valede inimeste õlule.

aoj

Haridus

Marju Lauristin ''Hariduse ideaalmaastik''

Kes ei ole suured arvult, peavad olema suured vaimult. Kuidas muuta Eesti haridusmaastikku selliseks, et see aitaks meie rahval saada suureks vaimult?

Sel teemal mõtlevad paljud, unistavad mitmed, kuid ühest lahendust leida pole suudetud. Just praegu on visiooni olemasolu eriti tähtis, ei saa tulevikku jätta vaid juhuse hoolde, vaadeldes tänase maailma seisukorda. Prioriteetide ebamäärasus või muutumisjulguse puudumine võib kiirete otsuste tegemise ajal osutuda suuremaks probleemiks kui teadmiste puudumine.

Viisteist aastat tagasi piisas Eesti edu saavutamiseks hoopis lihtsamatest arusaamadest ja vähematest ressurssidest, kui seda nõuab praegune ühe keerulisem ja ettearvamatum majandus ja ühiskond. Nõudmised järeltulevatele põlvedele aina kasvavad. Nad peavad vabalt valdama infoühiskonna võimalusi, olema valmis muutma oma tööd ja elukohta, lennult kasutama uusi tehnoloogiaid, loovalt ühendama erinevate valdkondade teadmisi. Eestis kasvanud ja haritud noor peab oma teadmiste ja oskustega edukalt konkureerima Euroopa, Hiina või Ameerika turul. Ta peab oskama kohaneda rahvusvaheliste tööandjate ja institutsioonide reeglitega.

Et muutumisvõime ja uute valikute rohkus ei viiks psüühilise ebastabiilsuseni ja küünilise relativismini, on hariduses senisest enam vaja keskenduda sellele, kuidas noortes tugevaid kõlbelisi juhtlõngu kujundada. Et uusi võimalus ja lahendusi näha, peab omama selgeid alusteadmisi looduse, ühiskonna, kultuuri toimimise kohta ja ülihead info otsimise ja kasutamise oskust. Tuleb väärtustada vahetuid ja avatud inimsuhteid, kultiveerima meeskondlikkust, toetama sõbralikkust ja empaatiat, et inimlikkus tehnokeskkonda ära ei kaoks.

Kas nii suured ootused isiksuse arengule on praegusel ajal hariduse saanud noortele ja nende petajatele jõukohased? Kas sellised nõuded on üldse realiseeritavad? Loovust, haritust, kõlbelisust, emotsionaalset ja sotsiaalset intelligentsust ei tuleks oodata ainult eliitkoolide kasvandikelt. Kõrgemate sihtide nimel peaksime hariduse sisu ja hariduskorralduse ümbermõtestamist alustama võimalikult maalähedastest, lapse inimeseks saamise loogikast lähtuvatest arusaamadest, kasutades maksimaalselt ära tänapäeva tehnoloogia pakutavaid võimalusi.

Peaksime uue pilguga vaatama eelistele, mida pakub hea hariduse saamiseks see, et Eesti on täpselt nii väike nagu ta on. Haridusprotsessis peaks hindama nii õpetajate kui õpilaste jõupingutusi, loovust ja otsingujulgust vääriliselt. Kuidagi tuleb jõuda omandatud teamiste sünteesini ja nende tervikliku loomingulise kasutamiseni. Kuidas muuta haridus kõigile võrväärselt kättesaadavaks - sõltumata elukohast, vanusest, jõukusest või emakeelest? Tuleks vältida haridusteel tupikusse jooksmist ja vähendada ekslemisi, andes samal ajal mitmeid kordi võimalust oma haridusteed ja kutsevalikut muuta ja haridusvõimalusi ühendada.

Üle-eestiline e-kool on üks juhtmõte haridusasutuste ja -vormide vaheliste tõkkemüüride ja kaitsevallide mahalõhkumises ning haridusvõrgu terviklikkuses. Tähtis on ühtlustada haridustaset ja suuta seeläbi rahvale pakkuda laiapõhjalisi hüvesid.

7. november - suurus

Raivo Suni ''Kas Kross oli viimane Suur Eestlane?''

Rahvus on kujutlus, mis tekib nende inimeste peades ja südametes, kes tajuvad end mingi nähtamatu kogukonna osana. Kogukonnal on samad väärtushinnangud ja vaated elule, mida suuresti mõjutab meedia. Meedia loob tingimused aruteludeks ja dialoogideks, see ühendab inimesi, kogukondi ja rahvuseidki, kes muidu on teineteisest eraldatud nii aja kui ruumi poolt. Meedial on ülisuur võim inimeste üle ning seda kasutataksegi avalikkuse mõjutamiseks. Samas kasvatab see mõjutusvahend nii rahvustunnet, spekuleerivate ja arutlevate inimeste arvu kui ka kriitikat. Kirjaoskuse paranemise, linnastumise ja elutaseme tõusu tõttu sai meedia massidele kättesaadavaks ja tekkis massimeedia, aga läbi massimeedia on lihtne teostada propagandat, mille põhjuseks on soov kontrollida inforuumi ja seeläbi kogukonnatunnetust. Ajaloost on teada mitmeid seiku, mil suleti massiliselt ajalehti nende sisu tõttu, mis läksid vastuollu propagandamasinaga.

Taunitav on meedia keskendumine üksikutele huvigruppidele, mille tõttu võib osa ühiskonnast kaotada ligipääsu sotsiaalsele dialoogile. Sellepärast on vajalikud alternatiivsed vaated ning ajad, kus rahvuskogukonna enesetaju moodustasid 1-2 telekanalit, on möödas. Ühe keskmega meediasüsteem hakkas lagunema 1980ndatel, kui avati elektroonilise meedia turg ja paljudesse riikidesse tekkis telekanaleid juurde. Ka satelliittelevisiooni areng ja sel kümnendil toimuv üleminek digitaaltelevisioonile pakub suuremaid võimalusi, sest pakutavate ja vastuvõetavate programmide valik mitmekordistub. See on märkimisväärselt parandanud maaelanike valikuvõimalusi.

Samal ajal võib valikuvõimaluste kasvamine kaasa tuua vaatajaskonna killustumise, kui pole võimalik tekitada ühtset suurt auditooriumi selle liikmete huvide erinemisel. Meedia mõjutatavad mitte üksnes ei killustu, vaid ka polariseeruvad ja koonduvad ühtede ja samade meediakanalite (ja nende tüüpide või stiilide) ümber. Igal kanalil on oma nägu, millega vaataja, lugeja või kuulaja samastub. Niisuguse polariseerumise tõttu tekivad erinevad huvigrupid, mille omavahelisel suhtlusel võib esineda raskusi, kuna puuduvad ühised huvid, tõekspidamised ja väärtushinnangud. Enam pole ühiseid üldisi tõekspidamisi, mis sobiksid kõigile inimestele ja enam pole kangelasi, kes mõjuks kõigile sarnaselt.

Seega võib öelda, et Jaan Kross oli viimane Suur Eestlane. Suurteks võivad saada need, kel õnnestub luua ühendus mitmete väärtuskogukondade vahel, mis on väga keeruline. See on võimalik inimestel, kes on juhtivad figuurid rahvuslike hädade korral, kes toovad rahvale lootust, alalhoiuvõimet, suunataju ning kes suudavad suhestuda ühiskonnaga väga laial määral.