Sunday, April 5, 2009

Tuglas

''Nägin lillesid ta käes, nägin sandaale ta jalas, nägin õisi, mis ta tallas, nägin juuksekiharaid ta kõrva kohal, kuid teda ennast tervena ei suutnud ma näha.''
''Maailma lõpus''

Peamine põhjus just selle marginaali valimiseks oli seos tänapäeva ja üldse kogu inimajalooga. Kaaslasi tervikuna näha on raske, sest inimesed on üldiselt ebaobjektiivsed ja kallutatud, olukordi ega ka inimesi ei hinnata adekvaatselt ja nähakse vaid seda, mis momendil rohkem meelepärane tundub olevat.

Noor meremees Kaspar nägi samuti noort tüdrukut, olgugi, et hiiglast, kuid tema jaoks oli ta lihtsalt lummav. Tema jaoks oli kõik hea ja muutus aina paremaks, nähes, et hiidneitsi vastab tema tunnetele. Nende lugu oli nagu muinasjutt, kuni inimene märkas, et vahest polegi kõik nii ilus. Ja seda vaid seetõttu, et hakkas väsima. Talle ilmnesid ka tüdruku halvemad küljed, eriti fakt, et too ei lase ilmselt enne mehest lahti, kuni ta surnuks on piinanud. Loo lõpule lähenedes hakkas mees viimaks nägema, millises ohus ta on, tema pilk avardus ja meresõitjana oli temas piisavalt julgust, pealehakkamist ning ka ellujäämistahet, et end päästa ja oma rada edasi käia.

Igaühel pole julgust näha seda, mis tegelikult ta ees seisab. Kaspar suutis probleemiga tegeleda, iseasi, kui hästi kogu selle juhuse tagajärjed talle mõjusid. Enne, kui oma elu kogu täiega kellegi teise kätesse usaldada, tuleks põhjalikult mõelda.



No comments:

Followers

Blog Archive