Kes ei ole suured arvult, peavad olema suured vaimult. Kuidas muuta Eesti haridusmaastikku selliseks, et see aitaks meie rahval saada suureks vaimult?
Sel teemal mõtlevad paljud, unistavad mitmed, kuid ühest lahendust leida pole suudetud. Just praegu on visiooni olemasolu eriti tähtis, ei saa tulevikku jätta vaid juhuse hoolde, vaadeldes tänase maailma seisukorda. Prioriteetide ebamäärasus või muutumisjulguse puudumine võib kiirete otsuste tegemise ajal osutuda suuremaks probleemiks kui teadmiste puudumine.
Viisteist aastat tagasi piisas Eesti edu saavutamiseks hoopis lihtsamatest arusaamadest ja vähematest ressurssidest, kui seda nõuab praegune ühe keerulisem ja ettearvamatum majandus ja ühiskond. Nõudmised järeltulevatele põlvedele aina kasvavad. Nad peavad vabalt valdama infoühiskonna võimalusi, olema valmis muutma oma tööd ja elukohta, lennult kasutama uusi tehnoloogiaid, loovalt ühendama erinevate valdkondade teadmisi. Eestis kasvanud ja haritud noor peab oma teadmiste ja oskustega edukalt konkureerima Euroopa, Hiina või Ameerika turul. Ta peab oskama kohaneda rahvusvaheliste tööandjate ja institutsioonide reeglitega.
Et muutumisvõime ja uute valikute rohkus ei viiks psüühilise ebastabiilsuseni ja küünilise relativismini, on hariduses senisest enam vaja keskenduda sellele, kuidas noortes tugevaid kõlbelisi juhtlõngu kujundada. Et uusi võimalus ja lahendusi näha, peab omama selgeid alusteadmisi looduse, ühiskonna, kultuuri toimimise kohta ja ülihead info otsimise ja kasutamise oskust. Tuleb väärtustada vahetuid ja avatud inimsuhteid, kultiveerima meeskondlikkust, toetama sõbralikkust ja empaatiat, et inimlikkus tehnokeskkonda ära ei kaoks.
Kas nii suured ootused isiksuse arengule on praegusel ajal hariduse saanud noortele ja nende petajatele jõukohased? Kas sellised nõuded on üldse realiseeritavad? Loovust, haritust, kõlbelisust, emotsionaalset ja sotsiaalset intelligentsust ei tuleks oodata ainult eliitkoolide kasvandikelt. Kõrgemate sihtide nimel peaksime hariduse sisu ja hariduskorralduse ümbermõtestamist alustama võimalikult maalähedastest, lapse inimeseks saamise loogikast lähtuvatest arusaamadest, kasutades maksimaalselt ära tänapäeva tehnoloogia pakutavaid võimalusi.
Peaksime uue pilguga vaatama eelistele, mida pakub hea hariduse saamiseks see, et Eesti on täpselt nii väike nagu ta on. Haridusprotsessis peaks hindama nii õpetajate kui õpilaste jõupingutusi, loovust ja otsingujulgust vääriliselt. Kuidagi tuleb jõuda omandatud teamiste sünteesini ja nende tervikliku loomingulise kasutamiseni. Kuidas muuta haridus kõigile võrväärselt kättesaadavaks - sõltumata elukohast, vanusest, jõukusest või emakeelest? Tuleks vältida haridusteel tupikusse jooksmist ja vähendada ekslemisi, andes samal ajal mitmeid kordi võimalust oma haridusteed ja kutsevalikut muuta ja haridusvõimalusi ühendada.
Üle-eestiline e-kool on üks juhtmõte haridusasutuste ja -vormide vaheliste tõkkemüüride ja kaitsevallide mahalõhkumises ning haridusvõrgu terviklikkuses. Tähtis on ühtlustada haridustaset ja suuta seeläbi rahvale pakkuda laiapõhjalisi hüvesid.
No comments:
Post a Comment